No student devices needed. Know more
30 questions
Keskaeg algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega aastal
100
366
476
500
Keskaega jagatakse perioodideks:
alamkeskaeg ja ülemkeskaeg
varakeskaeg, keskkeskaeg ja uuskeskaeg
varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja uuskeskaeg
varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg
Esimene suurriik keskajal Lääne-Euroopas oli
Frangi riik
Bütsantsi riik
Saksa-Rooma keisririik
Seldžukkide sultanaat
Kes rajas Frangi riigi?
Karl Martell
Karl Suur
Chlodovech
Pippin Lühike
Miks oli Frangi riik väga edukas oma tegevustes?
Neil oli vaimulike ja kristliku maailma tugi
Nad oli väga sõbralikud oma naabrite vastu
Neil polnud ühtegi vaenlast
Nad asusid Euroopa äärealal, kaugel keskusest ja tülidest
Katoliku kirikut juhtis
Piiskop
Paavst ehk Rooma piiskop
Preester
Papp
Misjon ehk
inimesed, kes ei usu ristiusku
ristusu levitamine inimestele, kes ei usu ristiusku
koht, kus elasid oma elu jumalale pühendanud inimesed
ristusu kõige tähtsam kirik
Clodovechist põlvenev kuningate dünastia
Karolingid
Kreoolid
Merovingid
Fanfaarid
Mille poolest on tuntud Karl Martell?
Lõi 8.sajandil tagasi moselmite sissetungi Galliasse ehk tänapäeva Prantsusmaale
Võttis 5. sajandil vastu ristiusu ja tegi Frangi riigist kristliku riigi
Asutas Merovingide dünastia
Oli kõige kuulsam Frangi riigi kuningas
Mis oli Frangi riigi nõrkuseks?
Hea varustusega ratsavägi
Pealinna polnud
Riik oli jagatud krahvkondadeks, kes andsid aru valitsejale
Inimesed andsid truudusevande oma ülemale
Frangi riigi sõjakusel oli negatiivseks tagajärjeks...
vabad inimesed pidid end andma mõne rikka inimese eestkoste alla.
riigi suuruse kasv.
elukutselise sõjaväe tekkimine.
riigi tähtsuse kasv Euroopas.
Frangi riik lagunes, sest
hiigelsuuri valduseid oli raske koos hoida
Karl Suure lapselapsed läksid omavahel tülli
neid ründas Bütsantsi riik
neil ei olnud võimalik kasvatada piisavalt toitu elanikele
Lagunenud Frangi riigist tekkisid kaks suurt riiki:
Hispaania kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
Prantsuse kuningriik ja Rooma keisririik
Hispaania kuningriik ja Rooma keisririik
Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
Keskaja ühiskond jagunes:
vaimulikud, rikkad, talupojad, orjad
rikkad, vaimulikud, talupojad
vaimulikud, aadlikud ja rüütlid, talupojad, orjad
vaimulikud, aadlikud ja rüütlid, talupojad
Keskaja ühiskonnas kehtisid põhimõtted:
Jumal on pannud iga inimese oma kohale (tardunud ühiskond)
ühiskond on hierarhiline (osad on rikkamad ja teised vaesemad)
ühiskonnas on läänikord, kus vaesem annab end rikka teenistusse
ühiskonnas on kõik võrdsed
Vasalli kohustused on
andma sõjalist abi, rahalist abi ja kaitsma isandat kohtus
andma eestkostet, kaitsma kohtus ja andma ülalpidamist
andma eestkostet ja sõjalist abi
andma sõjalist abi, nõu ja rahalist abi
Keskajal elukutseline ratsasõdalane, kel oli oma iseloomulik relvastus, eluviis ja moraal, on
majordaamus
vasall
kannupoiss
rüütel
Linnus ei olnud luksuslik elukoht, sest
see oli külm, vähese valguse ja mööbliga elukoht.
see oli külm ja asus kaugel muudest inimestest
see oli külm ja kaitseta elukoht
see oli ehitatud kivist, mis tol ajal oli halb ehitusmaterjal.
Naistel linnuses oli rolliks olla
kaasvalitseja ja otsustaja.
hea ema ja abikaasa.
austatud ja iseseisev isik, kes ei sõltunud meessugulaste tahtest.
juhtima majapidamist ja valvama teenijate üle.
Keskajal mõjutasid inimeste elu:
ilmastik
nakkushaigused
sõjad
Jumala karistused
Keskajal oli inimese keskmine eluiga umbes
20-30 aastat
30-40 aastat
40-50 aastat
50-60 aastat
Põllumajandust muutis tootlikumaks leiutis nimega
ikaldus
katk
kaheväljasüsteem
kolmeviljasüsteem
Keskajal tekkis pärisorjus ehk talupoeg
ei saanud oma maalt lahkuda
pidi tegema teotööd
pidi maksma naturaalandamist
oli täielikult isanda omand
Keskaegsed linnad tekkisid
sadamate ja kaubateede äärde ning kaugele valitsejate elukohast.
mägistesse ja hästi kaitstud piirkondadesse.
Uutesse kohtadesse, kus varem pole linnu olnud.
Valitsejate elukohtade, sadamate ja kaubateede lähedale.
Linnastumise tagajärjeks EI OLNUD
ülikoolide teke
pärisorjuse teke
uute käsitööharude teke
kuningavõimu tugevnemine
Linnade valitsemist korraldas raad, kuhu kuulusid tavaliselt
linnakodanikud
käsitöölised
kaupmehed
aadlikud
Tänu kaubavahetuse arengule muutus oluliseks rahamajandus ehk
peamiseks maksevahendiks said vekslid
peamiseks maksevahendiks said kaubad
peamiseks maksevahendiks sai raha
peamiseks maksevahendiks said teened
Keskaja linnas olid austatud isikud
suurkaupmehed, maahärra, habemeajaja, kangur
kaupmehed, kullasepp, pagar
rätsepp, teenija, prostituut
parkal, pidalitõbine, sant.
Katoliku kiriku võim ulatus kõrgkeskajal
Rooma linna ümbruseni
Itaaliast Frangi riigini
üle Lääne-Euroopa
üle terve Euroopa
Kirik oli keskajal väga oluline, sest
see määras ära inimeste maksud
see andis haridust
see hoolitses vaeste ja haigete eest
see püüdis kaitsta vaesemaid ühiskonnakihte rikkamate eest
Explore all questions with a free account