NEW
Kihilise Maa aardelaegas
Meenuta filmis nähtut ja vasta küsimustele.
Pidevates muutustes on kivimitest moodustunud Maa tahke pind, mille peal elavad elusolendid. Kuidas seda pinda nimetatakse?
litosfäär
mesosfäär
troposfäär
atmosfäär
Biosfäär
Kui päris täpne olla, siis elusolendid elavad tegelikult biosfääris, mis hõlmab lisaks litosfäärile ka
- pedosfääri ehk maakera muldkatet,
- atmosfääri ehk õhkkonda Maa ümber ja
- hüdrosfääri ehk Maa vesikesta.
Maa ümber asub õhugaasidest koosnev ...
... ionosfäär
... stratosfäär
... atmosfäär
Kosmosest vaadates võime näha, et suurem osa meie planeedist on kaetud õhukese veekihiga ehk ... .
... hüdrosfääriga
... biosfääriga
... litosfääriga
Ookeanide ja merede veealused kuristikud võivad tunduda sügavad, kuid tegelikult ulatuvad need vaid kümmekond kilomeetrit Maa sisemusse.
Ka maailma sügavaim puurauk Koola poolsaarel on jõudnud vaid veidi sügavamale kui ...
... 120 km
... 12 km
... 1,2 km
Laamade liikumise tulemusena tekivad ... ja ... .
... jõgikonnad ...
... voored ...
... mäestikud ...
... ookeanid ...
... järvestikud ...
Maa tuum koosneb kahest kihist. Välimine neist on vedel, sügavam aga tahke. Vedela tuuma ainevoolud tekitavad Maa(l) ...
... tuule.
... magnetvälja.
... külgetõmbejõu.
Maa vahevöös asuvat kivisula nimetatakse ...
... plögaks.
... laavaks.
... pimsiks.
... magmaks.
Kivimitest väiksema tiheduse ja viskoossusega magma tõuseb kivilõhesid mööda Maa pinnale, tekitades välja purskudes ...
... jõgesid.
... vulkaane.
... süvikuid.
Missugused neist nähtustest tekivad otseselt laamade liikumise tagajärjel? (Vali 3)
Vulkaanipursked
Maavärinad
Hiidlained
Kliimamuutused
Virmalised
Värvilised kivimid
Pildil olevad Anti-Atlase eelmäed Marokos on tekkinud 80 miljonit aastat tagasi Aafrika ja Euraasia laamade kokkupõrkel.
See pilt on tehud Terra satelliidil oleva ASTERi instrumendiga. Pilt on tehtud nn lähiinfrapunakiirgust pildistades ja seejärel kontrastselt värvides.
Erinevad värvid näitavad eri tüüpi mineraale, mis on paljastunud.
Eesti tugevaim registreeritud maavärin toimus, 26. septembril 1976. aastal. Missuguse Eesti saare lähedal 10 km sügavusel paiknes maavärina epitsenter?
Naissaare
Osmussaare
Ruhnu
Kihnu
Vormsi
Mis toimus Eesti tugevaima maavärina korral? (Vali 2)
Asjad kukkusid riiulitelt maha
Laelambid kõikusid
Aknaklaasid klirisesid
Majade seinad varisesid
Tänavatesse tekkisid augud
Mis põhjustab Eestis maavärinaid?
Laamade liikumine
Maapinna tõusmine
Maapinna langemine
Vulkaaniline tegevus
Maavälised jõud
Mida tehakse Jaapanis, kus on palju maavärinaid, et seal oleks võimalik elada? (Vali 2)
Paljud inimesed kolivad maailma ohutumatesse piirkondadesse elama
Elatakse ainult tillukestes kergetes onnides, mis ei ole ohtlikud kui varisevad
Kõik õpivad maavärinaohutust ja käitumist maavärina ajal
Majad on ehitatud nii, et peavad maavärinatele paremini vastu
Kui kaua tavaliselt maavärinad kestavad?
10 - 30 sekundit
1 - 3 minutit
10 - 30 minutit
1 - 3 tundi
Vaatame nüüd Maa sisse!
Maa tahke ainese loovad mineraalid, mis on tahkunud elemendid ja nende ühendid.
Mineraalide siseehitust iseloomustatakse ... abil, mille loovad miljonid aatomid, mis on paigutunud korrapärasesse võresse.
... mineraalstruktuuri ...
... kristallstruktuuri ...
... aatomstruktuuri ...
Vali lause algusesse õige sõna.
... mineraalid on settinud veekogude põhja.
Settekivimite ...
Tardkivimite ...
Moondekivimite ....
... ehk magmakivimite mineraalid on kristalliseerunud magmast.
... mineraalid tekivad maapõues varem olemas olnud mineraalide ümberkristalliseerumisel.
Lubjakivi
Settekivim lubjakivi on üks Eesti maavarasid. Seda kasutatakse tööstuses paljudel eri viisidel.
Lubja- ja paekivi peetakse tihti üheks ja samaks. Tegelikult on paekivi ehk paas sõnana kasutusel mergli, lubja- ja dolokivi kohta. Paekivi levinuim vorm on just lubjakivi. Koos liivakiviga moodustavad need suure osa Eesti aluspõhjast.
Liivakivi
Liivakivi on samuti settekivim.
Eesti tuntuim liivakivi paljand asub Taevaskojas.
Pildil on liivakivist Antiloobikanjon USAs Arizona osariigis.
Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et mineraalid settisid veekogu põhja? (Vali 2)
Marmor
Basalt
Graniit
Magmakivim graniit on nii Eesti kui ka Soome aluspõhja kivim, kuid vastupidiselt Soomele, Eestis aluskorra paljandeid ei esine.
Eestis näeme graniiti enamasti rändkivina. Suured graniidirahnud ning väikesed tükikesed on siia toonud liustikud, mille sulamise järgselt on kivid maha jäänud.
Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et magma kristalliseerus ehk tardus? (Vali 2)
Kilt
Marmor on tuntud moondekivim. Seda kasutavad nii skulptorid kui ka ehitajad.
Marmorist on ehitatud näiteks India kuulsaim maamärk Taj Mahal.
Kilt on huvitav moondekivim. See oli kasutuses varastes elektrimootorites isolaatorina, sellega saab teritada nuge ja katta katuseid.
Kilti kasutatakse ka piljardilaudade lauaplaatide tegemisel.
Kildist olid tehtud vanad koolitahvlid ning ka need tahvlid, millele krihvliga kirjutati!
Missugused neist kivimitest on tekkinud seetõttu, et varem olemas olnud mineraalid kristalliseerusid uuteks kivimiteks? (Vali 2)
Millest on tekkinud teemantid?
Laavast
Marmorist
Süsinikust
Vesinikust
Metallid ja haruldased muldmetallid on maavarad
Metalle kasutatakse palju tehnoloogias. Kuigi palju räägitakse terendavast energiakriisist, ei kuule palju elementide kriisist. Reaalsuses kulub tehnika tootmiseks palju materjale. Päikesepaneelid, autod, nutitelefonid - nad kõik koosnevad millestki.
Paraku ei teki Maal elementide aatomeid juurde. Seega on Maa piiratud ressurssidega süsteem. Et inimkonnal resursse jaguks, peab hoolikalt jälgima, palju kulutatakse. Kuigi üks nutitelefon ei ole suur, tekib selle tootmise käigus pea 90 kg jäätmeid!
Nutitelefonides kasutatakse näiteks kulda. Seda kaevandatakse kullamaagina, mis sisaldab kulda vaid õige pisut. Kulla kätte saamiseks peab palju vaeva nägema. Kui võrrelda 1 tonni kullamaaki ja 1 tonni nutitelefone, siis kummas on rohkem kulda?
Nutitelefonides on 300 korda rohkem kulda
Nutitelefonides on 40 korda rohkem kulda
Maagis on 5 korda rohkem kulda
Maagis on 50 korda rohkem kulda
Maagis on 200 korda rohkem kulda
Mis nime kannab maakoores peituv vedel süsivesinike segu, mida kasutatakse kütusena ja keemiatööstuse toorainena?
Põlevkiviõli
Bensiin
Nafta
Arva, kui palju süsihappegaasi (CO2) tekib, kui põletada liiter bensiini?
2,4 kg
56 kg
7 t
300 g
Kuidas saab CO2 nii palju tekkida?
1 l bensiini kaalub 750 g. Süsinikku on selles umbes 87% ehk 652 g.
Bensiinist energia saamiseks tuleb seda põletada. Põletamiseks on tarvis hapnikku. Selle süsinikukoguse peale kulub hapnikku 1740 g.
Põlemisel seotakse kütuse molekulidest pärinev süsinik hapnikuga ning moodustub CO2.
Liites süsiniku ja hapniku massid, saame teada kui palju CO2 tekib.
652 + 1740 = 2392 (g) ≈ 2,4 (kg)
Milliseid neist maavaradest leidub ka Eesti maapõues? (Vali 3)
Kivisüsi
Diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit
Hõbe
Oobulusfosforiit
Põlevkivi
Millist eesmärki täitis Energia avastuskeskuse hoone algselt?
See oli kaevanduse maapealne osa.
See oli tehas.
See oli elektrijaam.
See oli lennukiangaar.
Meenuta filmi. Miks on Põhja-Eesti paekaldad ainulaadsed?
Milline oli kõige huvitavam uus asi, mida sa varem ei teadnud?
Mille kohta tahaksid rohkem teada saada?
Milline uus teadmine sellest viktoriinist on sinu arvates väärt jagamist?
Saidki valmis!
Järgmine kord, kui satud nägema paekivitükki, vaata, kas näed seal ka kivistisi.
Erik Abneri tehtud pilt kivististest on pärit lingilt https://eestigeoloog.ee/kategooriad/hobigeoloogi-blogi/hobigeoloog-kuidas-korjata-kivistisi
BACK TO EDMODO