No student devices needed. Know more
100 questions
I maailmasõja lõpu ja II alguse vaheline periood kestis
11 november 1918 - 21 juuni 1941
2.veebruar 1920 - 1. september 1939
11.november 1918 - 1.september 1939
28.november 1918 - 28.november 1940
I maailmasõda lõppes
Tokio rahuga
Moskva rahuga
Pariisi rahuga
Londoni rahuga
Venemaal võtsid I maailmasõja järel võimu endale
bolševikud ehk enamlased
menševikud ehk vähemlased
sotsialistid - revolutsionäärid ehk eseerid
konstitutsioonilised demokraadid ehk kadetid
Nõukogude Venemaa likvideeris I maailmasõja järel iseseisvad riigid
Azerbaidžaani
Gruusia
Armeenia
Soome
Vene kodusõjas võitlesid enamlaste vastu kindralid
Wrangel
Koltšak
Judenitš
Denikin
Eesti tegi Vabadussõjas koostööd vene valgete kindrali
Denikini
Brussilovi
Judenitšiga
Koltšakiga
Enamlaste poolt Venemaal kasutatud sõjakommunismi poliitika tähendas
majandust käsu korras ilma palkade ja kauba hindadeta
kaupade äravõtmist talurahvalt ning tööstustelt
riigi poolset kaupade tasuta jagamist
eraettevõtluse keelamist
Venemaa kodusõja põhjusteks olid
enamlaste ainuvõimu kehtestamine
segadus kogu maal
Versailles leping
Venemaa senise keskvõimu nõrkus
Kominterniks nimetati
kapitalistlike linnade liitu
Kommunistlike parteide ülemaailmne katusorganisatsiooni
rahvusvahelist kokkulepet kaupade hindade üle
kommitööstuse uut lainet maailmas
Komintern e. kommunistllik internatsionaal korraldas mässukatseid
Bulgaarias 1925
Saksamaal 1923
Eestis 1924
USA-s 1929
Pärast I maailmasõda Euroopas
laienes naiste valimisõigus
suurenes sõiduautode hulk
hakati kandma kalosse
tulid esimesed mobiiltelefonid
Suurbritannia 1931.aasta Westministeri statuudiga
anti tehnilist abi Nõukogude Liidule
anti tegelik sõltumatus briti suurematele kolooniatele
loodi Briti rahvaste Ühendus
võeti kasutusele kolmerattaline Westministeri jagratas
USA-s sai 1932. aastal presidendiks
John Kennedy
Franklin Delano Roosevelt
Herbert Hoover
Theodore Roosevelt
"Kuiv seadus" kehtestati
Prantsusmaal pärast I maailmasõda
Soomes pärast I maailmasõda
USA-s põhiseadusparandusega pärast I maailmasõda
Eestimaal I maailmasõja ajal
"New deal" ehk uus kurss oli
kuningas Georg V leping Iirimaaga
F.D Rooseveldi majanduspoliitika
Briti Rahvaste Ühenduse loomine 1932
Nõukogude - USA uus leping
"Musta teispäevaga" 1929. a. 29. oktoobril algas
New Yorgi börsikrahh
Stalini isikukultus Venemaal
ülemaailmne majanduskriis
II maailmasõda
Prantsusmaal ei tulnud 1930-ndatel äärmuslased võimule kuna
poliitiline süsteem oli stabiilne
kommunistid ja sotsialistid tegid kodanlike parteidega koostööd
loodi rahvarinne
äärmuslust ei olnud
F.D.Roosevelti majanduse elavdamise programmi kuulusid
töötuabiraha kehtestamine
miinimumpalk
tööpäevade maksimumpikkus
hädaabitööd
Suurbritannia areng kahe maailmasõja vahel aeglustus kuna
riik jäi moodsate tehnoloogiate arendamises teistest suurriikidest maha
inglise söetööstuse toodang asendus maailmas naftaga
vajadus tekstiilitööstuse toodangu järel kahanes
ta kaotas I maailmasõja
Kahe maailmasõja vahel 1926 toimus söetööliste üldstreik
Saksamaal
USA-s
Prantsusmaal
Suurbritannias
Suurbritanniast eraldus 1921.a. esimesena pärast I maailmasõda
Kanada
IIrimaa
USA
Prantsusmaa
Hitleri peamised vaenlased olid
juudid
kommunistid
demoktraatia
aaria rass
Pruuniks katkuks nimetati Euroopas
siberi katku Euroopa vormi
kommunismi
fašismi
malaariat
Saksa parlamenti nimetati kahe maailmasõja vahel
Landstag e. Maapäev
Bundestag e. Liidupäev
Reichstag e. Riigipäev
Reichsrat e. Riiginõukogu
Saksamaa peaministrit nimetati kahe maailmasõja vahel
riigikantsleriks
riigikantselei sekretäriks
liidukantsleriks
Hitler tuli 1933 võimule, sest
tema partei võitis demokraatlikud valimised
Saksamaa võitis I maailmasõja
sotsiaaldemokraatid ja kommunistid ei suutnud koostööd teha
Saksamaa sõjavägi oli valimiste ajal Euroopas võimsaim
Sundkollektiviseerimine oli
muusikakollektiivide loomine natsi Saksamaal
kibbutsite loomine Iisraelis
talupegade sunniviisiline koondamine ühismajanditesse N. Liidus
kollane arhidektuur põhjamaades
Stalinlik industrialiseerimine Nõukogude Liidus oli
tööstustootmise lõpetamine
rasketööstuse eelisareng
majandus allutati kesksele riigi juhtimisele
tehnoloogia sisseostmine lääneriikidest
Nõukogu liidus 1932-33 olnud näljahäda oli
lääneriikide kiusu tagajärg
talupoegadelt vilja ära võtmise tulemus
ebaõiglase vilja hinna kehtestamise tõttu
rahva vastupanu murdmiseks maal
Pärast I maailmasõda toimus kodusõda
Rootsis
Soomes
Nõukogude Liidus
USA-s
Gulagiks nimetati Nõukogude Liidus
pioneerilaagrite süsteemi
Rahvamajandussaavutuste näitust Moskvas
sunnitöölaagrite süsteemi
Moskva filmiinstituuti
Nõukogude Liidu politseid nimetati
rahvamalevaks
"dünamoks"
miilitsaks
karabineerideks
Vene kommunist Lenin suri
1914
1924
1934
1944
" Vaikiv olek" oli
Saksamaa pärast 1933 aastat
Nõukogude Venemaa pärast 1924.aasta Lenini surma
Eesti poliitilise seisund pärast Pätsi 1934. aasta riigipööret
USA-s uus kurss
Balti riikide presidendid enne II maailmasõda olid
Pilsudski
Smetona
Ulmanis
Päts
Suurbritanniat 20. sajandil kaks (enamasti kordamööda) valitsenud parteid olid
vabariiklased ja demokraadid
enamlased (kommunistid) ja fašistid
liberaalid ja konservatiivid (toorid)
koonderakond ja reformierakond
Vabariiklik ja demokraatlik partei olid 20. sajandil kordamööda võimul
Suurbritannias
Saksamaal
Prantsusmaal
USA-s
Totalitaarses riigis on kindlasti
üks juht
isikukultus
massirepressioonid
valimised
Gestapo oli Natsi-saksa
sõjavägi
salapolitsei
noorteorganisatsioon
seenioride organisatsioon
Mahatma Gandhi juhtis kahe suure sõja vahel iseseisvusliikumist
Hiinas
Jaapanis
Brasiilias
Indias
Ainus aafriklaste loodud iseseisev riik kahe sõja vahel oli
Egiptus
Alžeeria
Lõuna Aafrika Ühendus
Etioopia
Segregatsioon on
segaabielud
mustanahaliste rassi teine nimi Aafrikas
rasside või rahvuste omavaheline eraldatus
USA mustanahaliste riik Aafrikas
Itaalia tungis 30- ndatel aastatel Aafrikas
Egiptusesse
Libeeriasse
Marokosse
Etioopiasse
Saksamaalt Hitleri tõttu lahkunud kuulsad juudid olid
Sigmund Freud
Albert Einstein
Joseph Goebbels
Leon Trotski
Charles Lindberg oli
esimese tuumapommi looja
kuulus inglise kunstnik
Austraalia kirjanik
lendur kes esmakordselt ületas Atlandi
Kahe maailmasõja vahel leiutati
nailon (kiud ja riie)
helifilm
värvifilm
tsellofaan (kile)
Hiina poliitikas olid kahe suure sõja vahel tegevad
Sun Yatsen
Mao Zedong
Jawaharlar Nehru
Chiang Kaishek
Võimsaim Aasia riik enne II maailmasõda oli
Hiina
India
Mandžuko
Jaapan
Mehhiko riik läks enne II maailmasõda naftatööstuse riigistamise tõttu tõsisesse vastuollu
Venemaaga
Hispaaniaga
Saksamaaga
Suurbritanniaga
Tutuimad automargid kahe sõja vahel olid
Ford T
Tesla
Opel Kadett
Moskvitš
Suurim ülemaailmne majanduskriis kahe maailmasõja vahel oli
1914 - 1918
1921- 1924
1929 - 1933
1938 - 1940
Venemaa 1921. aasta uus majanduspoliitika (NEP) seisnes
uute kolhooside loomises
talude maksustamises (äravõtmise asemel)
uue kulla alusel raha käibele laskmises
talupoegadele loa andmises turumüügiks
Industrialiseerimine Venemaal tähendas
tööstuse arendamist põllumajanduse arvelt
suurte tehaste ehitamist
sundkollektiviseerimist
talupoegade küüditamist uute tehaste tööjõuks
Golodomoriks nimetatakse
Nõukogude Liidu sunnitöölaagrite süsteemi
Ukraina näljahäda 1930. aastatel
Saksa koonduslaagreid
Soome kaitsellini Talvesõjas
Hiina kommunistlikule riigile pani aluse
Chang Kaishek
Deng Xiao Ping
Mao Zedong
Saksamaal olid Hitleriga koos võimul
Göring (lennuväe juht)
Einstein (teaduse juht)
Goebbels (propaganda juht)
Rosenberg (juutide hävitamise juht)
Nõukogude Venemaa majanduse eesmärk oli
arendada rasketööstust relvade tootmiseks
arendada vabaturu majandust
müüa välismaale varasid tööstusele sissesadete ostmiseks
kollektiviseerida põllumajandus
Eestis kehtisid kahe maailmasõja vahel
kroon
mark ja kroon
mark, kroon ja rubla
mark
Itaalia oli kahe maailmasõja vahel
demokraatlik
autoritaarne
fašistlik
liberaalne
USA tuntumad filmi näitlejad kahe sõja vahel olid
Charly Chaplin
Sergei Eisenstein
Buster Keaton
Jonny Weissmüller (Tarzan)
Hitleri majanduspoliitika
lootis võidukate sõdadega tehtud suuri võlgu maksta
arvestas vallutatud alade toorainetega
lootis tehnoloogilisele üleolekule
arvestas USA abiga
Eesti majandusareng oli II maailmasõjaks võrdne
Suurbritanniaga
Rootsiga
Lätiga
Itaaliaga
Teise maailmasõja alguseks olid majanduslikult Eestist arenenumad
Saksamaa
Taani
Rootsi
Nõukogude Venemaa
Saksamaa kaotas I maailmasõjaga
Elsassi
Lotringi
Poola
poola koridori
Mannerheim oli
Rootslane kes päästis sõja ajal juute
Eesti kindral
Soome marssal Talvesõjas
Taani maadeavastaja
Hitleri II maailmasõja eelse sõjalise edu põhjusteks olid
aaria rassi üleolek
Saksamaa suured sõjalised kulutused
vastaste nõrk koostöö
sõjatehnika kiire areng Saksamaal
Nõukogude Venemaa majandusplaane nimetati
kolmaastak
viisaastak
seitseaastak
dekaad
Nõukogude liiduvabariikide hulka kuulusid enne II maailmasõda
Eesti NSV (nõukogude sotsialistlik vabariik)
Karjala NSV
Vene Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik
Ukraina NSV
Türgi Vabariigi asutas pärast I maailmasõda
Mustafa Kemal
Konstantinus I
Saddam Hussein
Attatürk
Josef Pilsudski valitses autoritaarselt kahe suure sõja vahel
Tšehhit
Tšehhoslovakkiat
Poolat
Serbiat
Kahe maailmasõja vahel olid Euroopa liitriigid
Austria - Ungari
Tšehhoslovakkia
Balti hertzogiriik
Jugoslaavia
Väljaspool Euroopat olid võimsamad riigid kahe maailmasõja vahel
Hiina
USA
India
Jaapan
Böömimaa ja Määrimaa olid
sakslaste ja prantslastega asustatud territooriumid Saksa - Prantsuse piiril
juutide enamusega territooriumid Klaipedas
Tšehhimaa ja Slovakkia
rootslastega asustatud Soome alad
Kahe maailmasõja vahel nimetati Eestit
munavabariigiks
peekonivabariigiks
kartulivabariigiks
rukkiriigiks
Nõukogude Venemaal kahe suure sõja vahel elanud eesti kommuniste
edutati riigi tippjuhtkonda
saadeti maalt välja
kiusati taga ja tapeti
saadeti USA-sse
1929. aastal alanud suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas
suure tööpuuduse
keskklassi vaesumise
rahvusvahelise kaubanduse elavnemise
tollimaksude laialdase kehtestamise
Meynard Keynes´i majanduspollitika kriisist väljumiseks nägi ette
riigieelarve väikest puudujääki
tarbijate ostujõu suurendamist
katteta raha käibelelaskmist
sotsialistliku majanduse kasutuselevõttu
Isolatsionismipoliitika tähendab
poliitikute isoleerimist
rahvusvahelist avatust
et riik hoidub rahvusvahelisest suhtlemisest ja sekkumisest
et riik püüab rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu teisi isoleerida
Hispaania kodusõjas osapooled olid
inglased ja prantslased
vabariiklased ja rahvarinne
Soome ja Nõukogude liit
Hispaania ja USA
Kahe maailmasõja vahel levisid Euroopas kunstivoolud
dadaism
romantism
kubism
sürrealism
Nanseni pass anti I maailmasõja järel
neile kelle senine riik oli likvideeritud ja uus ei tahtnud tegemist teha
kellel polnud enam ühtegi ametlikku kodakondsust
neile kes ei saanud enam oma riiki tagasi minna
kõigile Venemaa kodanikele
Pärast I maailmasõda 1920. a. okupeeris Leedu ajaloolise pealinna Vilniuse
Nõukogude Venemaa
Saksamaa
Poola
Läti
Leedu hõivas pärast I maailmasõda Saksamaalt
Riia
Vilniuse
Klaipeda (Memel)
Taani väinad
Türgi Vabariigi rajaja Attatürk uuendused 1920-ndatel aastatel olid
ladina tähestiku kasutuselevõtt
näokatete keelamine naistele
euro kasutuselevõtt
haaremite keelamine meestele
Kahe maailmasõja vahel olid Hiina probleemideks
tugeva keskvõimu puudumine
USA kolooniaks olemine
pidevad kodusõjad
Jaapani okupatsioon riigi põhjaosas
Kahe maailmasõja vahel ei tekkinud uued nähtused
avalik raadio 1920- ndatel
avalikud internetipunktid 1930-ndatel
avalikud teatrietendused 1920-ndatel
avalik televisioon 1930- ndatel
Tuntuim moekunstnik kahe maailmasõja vahel oli
Kalvin Klein
Coco Chanel
Ralph Lauren
Pierre Cardin
Kahe maailmasõja vahel olid oma kirjandusliku tuntuse tipus
Franz Kafka
Andrus Kivirähk
Anton Hansen Tammsaare
Thomas Mann
Kahe maailmasõja vahelised suurimad teadussaavutused olid
Penitsiliini leiutamine Alexander Flemingi poolt
esimene programmeeritav arvuti Z1
FM raadio leiutamine Armstrongi poolt
kvartskella leiutamine Belli laboris
Stalin nimetas ülemaailmse revolutsiooni jäälõhkujaks
Churchilli
Hitlerit
Mussolinit
Francot
Saksalastega asustatud Tšehhi piiriäärset ala nimetati
Moldova
Reinimaa
Sudeedimaa
Elsass
Hispaania kodusõjas toetasid Francot
Hitler
Stalin
Mussolini
kommunistid
Hispaania kodusõjas võitlesid vabariiklaste poolel
kommunistid
fašistid
anarhistid
Nõukogude Liit
Lääneriikide tegevusetus enne II maailmasõda põhines
rahustamispoliitikal
et kõik oli rahvusvahelistes suhetes hästi
lootusel, et autoritaarsed riigid ei taha rohkem valluatada
Saksamaa ja Nõukogude Liit olid sõjaliselt läänest üle
Müncheni kokkuleppega 1938. aastal
andsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale
näitasid lääneriigid Saksamaale oma nõrkust
oli Tšehhoslovakkia sunnitud tagaselja nõustuma
anti Island Norrale
Kahe maailmasõja vahel sõdisid omavahel
Boliivia ja Paraguai (Chaco sõda)
Itaalia ja Etioopia (koloniseerimiseks)
Islandi ja Gröönimaa (heeringate pärast)
Nõukogude Liit ja Jaapani (Mongoolias)
Mahatma Gandhi poliitika
oli vägivallatu vastupanu
oli Hiina välispoliitika osa
oli India iseseisvusliikumise tähtsaim osa
osa oli retk mere äärde soola aurutama
Balfouri deklaratsiooniga
lubati juudid oma ajaloolisele kodumaale
lubati araablastele oma riiki
pandi alus Iisraeli riigi loomise protsessile
lõpetati I maailmasõda
Rootsi tuntuimad kaubad sõdade vahel olid
karvamütsid
tuletikud
noad ja muud terariistad
jalgrattad
Stalin lootis enne II maailmasõda
et Euroopa riigid hävitavad üksteist vastastikku
et nõukogude väed on Euroopa vallutamiseks valmis
et Hitler vallutab Suurbritannia
et koos nõukogude pealetungiga algab maailmarevolutsioon
Explore all questions with a free account